Pidutsev üürnik tekitas üürileandjale 5000-eurose kahju

Üürimisega seotud probleemid tekivad sageli ootamatult ning ilma korraliku toe ja ettevalmistuseta võivad tagajärjed olla väga kulukad. Vaata, kuidas saab Rendin sind üürimisel aidata.

Triinu üürnikeks sai noorpaar. Üürileping vormistati naise nimele, kes läbis eelnevalt Rendini taustakontrolli. Ootamatult sai mõne aja pärast suhe läbi. Üürikorterisse jäi elama meespool, kes võttis lepingu üle.

Seejärel läks lahti tõeline poissmeheelu, mille üle kaebasid ka naabrid. Pidev pidutsemine, vali muusika ja lärm muutus ümberkaudsete elanike jaoks väga häirivaks. Seda teada saades läks Triin vaatama, mis üüripinnal täpsemalt toimub. Midagi hullu ta korterist küll ei tuvastatud, kuid siiski otsustas, et leping tuleb korraliselt üles öelda.

Oma kinnisvara välja üürides peab arvestama riskiga, et inimeste elu on muutlik ja võib kaasa tuua ootamatuid pöördeid (nagu selle loo näitel oli kooselu purunemine), mis mõjutavad ka üürileandjat.

Kuna elanik oli üüri eest tasunud ettemaksu, siis ei lõpetanud üürileandja lepingut koheselt ning üürnik jäi veel üüripinnale elama. Tagasivaatavalt ütleb üürileandja, et see oli viga. Kui Triin läks korterit tagasi oma valdusesse võtma, ootas ees šokeeriv vaatepilt. Uhiuus ja kauni disainiga korter oli rikutud. Muuhulgas olid seal:

• Laiali lagunenud voodi

• Hunnik hallitava toiduga pesemata nõusid

• Katkine telekas

• Sigarettidega tekitatud põletusjäljed erinevatel töötasapindadel

• Kasutatud kondoom

• Värvikahjustused (ka lagedel)

• Õhupüssi kasutamise jäljed

Kuna Triin oli teinud üürilepingu Rendini kaudu, siis võttis ta probleemi ilmnedes ühendust ettevõtte klienditoega. Pärast vajaliku tõendusbaasi analüüsi selgus, et üürikahju ulatub 5000 euroni. Kuna üürnik ei võtnud oma tegevuse eest vastutust, siis võttis Rendini õigustiim juhtumi üle ja korvas kahju üürileandjale.

Triin ise väärtustab Rendini kogemuse puhul inimlikku suhtumist ning kahjuavalduse ja sellega seotud protsessi lihtsust. Ka võlgnevuse üleandmine Rendinile oli igati mugav. Kõigest kahe nädalaga sai kõik lahendatud, sinna ajaraami mahtus ka korteri uuenduskuur.

Igal juhul soovitab ta valiku langetada Rendini kasuks, kui kinnisvara omanik plaanib oma vara välja üürida. Triinul on minevikust veel üks probleemne kogemus üürnikuga, kuid siis tal Rendini kaitset polnud. Ta sattus puuküürniku otsa, kes üüri eest ei tasunud ja välja samuti ei kolinud, seega võlg aina kasvas.

Pärast sellist situatsiooni otsustas ta üürimise mõneks ajaks ära lõpetada. Nüüd on Rendiniga turvalisem ning selliseid drastilisi samme – halvast kogemusest taastumise nimel – ei ole vaja enam teha.

Teiste majaelanike rahurikkumise korral soovitame üürileandjal antud probleemi üürnikule adresseerida ja selgitada, kuidas selline käitumine mõjutab ümberkaudseid naabreid.

• Mis kvalifitseerub rahurikkumiseks? Näiteks üürniku pidev (öine) tülitsemine pereliikmetega, lärmakate pidude korraldamine, suitsetamine, ühiskasutatavate ruumide väärkasutus, agressiivne käitumine majas elavate inimeste suhtes jms.

Pärast suhtlust üürnikuga soovitame vormistada ametliku hoiatuse, kus tuleb selgelt kirjeldada üürnikupoolseid rikkumisi. Hoiatus peaks sisaldama ka infot, et juhul, kui olukord ei parane ehk üürileandja saab teada uutest kaebustest, siis on üürnik taaskord rikkunud lepingut ja seadusest tulenevaid kohustusi. See on aluseks üürilepingu ülesütlemiseks.

Seadus lubab üürileandjal erakorraliselt lepingu üles öelda 30-päevase etteteatamisega olukorras, kus üürnik häirib jätkuvalt – hoolimata eelnevast kirjalikust hoiatusest – majaelanike heaolu.

Lepingu ülesütlemise aluse kinnitamiseks peaks üürileandjal olema ette näidata tõendusmaterjal üürniku rikkumis(t)est. Näiteks politsei väljakutsed, naabrite ja korteriühistu kirjalikud ütlused, fotod ja videod.

Üürilepingu lõpetamise tingimused on erinevad vastavalt lepingutüübile: tähtajatu üürileping või tähtajaline üürileping.

Tähtajatu lepingu saab korraliselt ja ühepoolselt üles öelda 3-kuulise etteteatamisega. Teavitus peab olema kirjalik ja saajal tuleb kinnitada selle kätte saamist. Kui osapooled saavad kokkuleppele (tuleb vormistada kirjalikult), siis saab lepingu varem ära lõpetada.

• Erakorraline ülesütlemine on lubatud Võlaõigusseaduse järgi (§ 314-319) juhul, kui lõpetamise põhjus on piisavalt mõjuv ja lepingu jätkamine pole enam mõlema osapoole huvides.

Tähtajaline leping lõppeb vastavalt kuupäevale, mis lepiti kokku lepingu sõlmimisel. Seda pole võimalik lõpetada korraliselt ehk ilma mõjuva põhjuseta (nt mõjuvaks põhjuseks ei loeta soovi kolida tänu ootamatule tööpakkumisele teises linnas või riigis).

• Nii jäigalt piiritletud leping võib viia olukorrani, kus üürnik hülgab eluruumi ja lõpetab omavoliliselt kohustuste täitmise, mis tekitab kõiksugu ebamugavusi. Üürileandjal tuleb leida nii uus elanik kui ka tegeleda eelmise elaniku võlgadega.

Halva üllatuse ehk varakahju ennetamiseks soovitame külastada üürikodu ideaalis üks kuu enne lepingu lõppemist, et vaadata üürnikuga koos eluruumid üle ja vajadusel pöörata tähelepanu leitud puudustele. Sellisel juhul jääb üürnikule piisavalt aega puudustega tegelemiseks.

Kui elupinna tagastamisel üürileandja avastab veel likvideerimata puuduseid, mille eest seaduse kohaselt vastutab üürnik, siis palume üürileandjal tegutseda järgnevalt:

1. Tagastamise hetkel tuleb üürikodu üle vaadata ja vormistada Rendini äpis üleandmise-vastuvõtmise akt (ÜVA). Juhul, kui mingil põhjusel akti vormistada ei saa, siis palume saata e-mail nii üürnikule kui ka Rendini klienditoele, kus on olemas pärast ülevaatamist kirjutatud lühikirjeldus/kokkuvõte ja asjakohased fotod elupinna olukorrast.

2. Puuduste olemasolu korral on üürileandja roll hinnata kahju suurus, kusjuures arvesse tuleb võtta ka loomuliku kulumise aspekti. Vajadusel tuleb kaasata valdkonna eksperti, kes aitab määrata kindlaks kahjunõude summa. Kui kahju väärtus ei ole tuvastatav, teeb üürileandja hinnapäringud remonditööde tegemiseks või otsib ise sarnaseid esemeid/vajalikke ehitusmaterjale mõistliku hinnataseme piires.

3. Pärast lõpliku kahjusumma selgumist tuleb üürileandjal esitada nõue otse üürnikule ja määrata täiendav tähtaeg nõude tasumiseks (vähemalt 14 päeva).

4. Kui vaatamata täiendavale tähtajale üürnik ei tasu võlgnevust, siis algatab Rendin kindlustusjuhtumi: üürileandjale hüvitatakse võlgnevuse ja üürniku vastu avatakse regressmenetlus. Kahju hüvitamine toimub üürileandja poolt edastatud tõendite alusel. Tõendite aluseks loetakse: eluruumi üleandmisel ja tagastamisel tehtud pildid, remonditööde hinnapakkumised, arved ja muud dokumendid.

• Loe veel: Täpsed sammud, kuidas käituda üürniku võlgnevuse puhul

*Artikli kaanepilt on illustratiivne